Viime Tallinna viie juhtiva Euroopa AI-linna sekka
Kuigi Eesti on seni olnud maailmas tugev digiriik, jääme tehisaru revolutsioonis ajale jalgu ning see ohustab meie majandust ja sõltumatust. Tallinnal kui tehnoloogialinnal on võimalus tuua pööre ja käivitada tehisaru valdkonna arengu. AI kiirendatud kasutuselevõtt igapäevaelus loob uusi töökohti, meelitab Tallinna rahvusvahelisi talente ja investeeringuid ning tõstab meie riigi pealinna Euroopa tehnoloogiakeskuste tippu.
Rakendame uusi tehnoloogiaid ja nutikaid lahendusi linna juhtimises, teenuste pakkumises ja elukvaliteedi parandamiseks.
Muudame AI oluliseks linnateenuste vahendajaks: kodanikud ja ettevõtted saavad vastused kiiresti, ilma järjekorras seismata. Võtame AI kasutusse näiteks ehituslubade menetlemisel, sotsiaaltoetuste sihistamisel, koolivõrgu ja koolikohtade planeerimisel ning liiklusvoogude juhtimisel reaalajas.
Käivitame nutika linna sandbox’i ehk testkeskkonna, kus rakendame AI-lahendusi planeeringutes, lubade andmises, sotsiaaltoetuste haldamises ja maksuküsimuste lahendamises, kus linn, ülikoolid ja ettevõtted saavad lahendusi koos testida.
Seome linna AI-programmi riikliku raamistikuga, et vältida dubleerimist ja luua skaleeruv mudel, mis on valmis tehisaru järgmiseks ehk üldtehisintellekti (AGI) ajastuks.
Teeme koostööd ülikoolide, riigi ja erasektoriga, et koordineerida teadusprojekte, luua standardeid nutikate teenuste juurutamiseks ning talentide ja kapitali Tallinna meelitamiseks.
Seame läbipaistvuse ja eetika standardid: AI otsused on auditeeritavad, kood ja algoritmid avalikult kontrollitavad, et vältida jälgimisühiskonna tekkimist. Kasu peab alati jõudma kodanikuni aja kokkuhoiu ja parema teenuse kaudu.
Seisame vastu uutele maksudele ja koormistele
Viimastel aastatel riiki juhtinud vasakvalitsused on survestanud omavalitusi üle Eesti koormama elanikke uute ja kõrgemate maksude ning tasudega. Parempoolsed seisavad vastu uute maksude kehtestamisele.
Me ei tõsta maamaksu aastase tõusu piirmäära üle 10% ja jätame kehtima 1000-eurose soodustuse kodualusele maale.
Jätame Tallinna tasulised parkimisalad praegu kehtivatesse piiridesse.
Laseme inimesed liikuma, sõltumata transpordivormist
Loome Tallinnast linna, kus kõigil on hea ja turvaline liigelda, sõltumata liikumisviisist. Tallinna liikuvusprobleemide lahendamiseks kasutame PPP (public-private partnerships) ehk eraraha kaasamise mudelit.
Arvestame tasulise parkimise alade kehtestamisel kogukondade sisendiga. Ühtlustame Südalinna parkimisala tasulise perioodi Kesklinna alal kehtivaga.
Soodustame elektriautode laadimistaristu rajamist fookusega kortermajadel.
Tõhustame ühistranspordirajal liikuvate sõidukite üle järelvalvet, et seal liikuvad sõidukid ei takistaks ühistransporti.
Rattateid rajame võimalusel autoteedest lahus. Kindlasti on neid juurde vaja, et moodustuks ühendatud rattateede võrk, mille sees omakorda prioritiseerime kooliteid.
Paneme mööda olemasolevaid raudteekoridore käima linnarongid ja seome nii äärelinnaosad (nt Põhja-Tallinn, Lasnamäe, Viimsi) kesklinnaga.
Uurime võimalusi veetakso käivitamiseks Tallinna lahes, mis seoks uusarendused ja sadamad ülejäänud ühistranspordiga.
Kiiruspiirangut ei ole vaja kehtestada piirangu pärast. Magistraalidel peab saama sujuvalt liigelda ja kiiruspiirangu kehtestamisel peab ka ülejäänud tänavaplaneering seda piirangut toetama. Vastasel juhul ei ole sellel mõtet.
Kaasajastame bussiliinide võrku ja loome süsteemi, mis tagab efektiivse bussiliikluse ümber tõmbekeskuste. Ühendame linna sõlmpunktid magistraalliinidega. Linnaosad katame etteveoliinidega. Paneme Tallinna ühistranspordi ringliinid toimima, et äärelinnaosast teise äärelinnaossa saaks samuti mugavalt kohale.
Kehtestame taskukohase hinna ühistranspordi piletile. Kasutaja peab samuti ühistransporditeenuse eest tasuma, et see saaks areneda turupõhiselt. Lapsed, pensionärid ja erivajadustega inimesed sõidavad tasuta.
Toetame Stroomi ranna trammi ja Liivalaia trammi, mille sihtkohaks on Kristiine keskus. Järve keskuse suunas pole pikendust vaja, kui lisatakse täiendav rongipeatus Järve keskuse taha.
Rajame koostöös naabervaldadega rongipeatuste juurde täiendavad pargi ja reisi parklad. Liidestame lähivaldade bussiliikluse Tallinna ühistranspordivõrguga, nii et liinid ei pea enam linna piiril lõppema ja sama kaardiga saab sõita nii linnas kui lähivaldades.
Iga Tallinna kool peab andma hea hariduse
Parempoolsete eesmärk on, et igast Tallinna koolist on kooli mineva lapsel võimalik saada parim haridus. Täna on koolihariduse kvaliteet Tallinnas lubamatult ebaühtlane, tippkoolide kõrval on meil liiga palju koole, kuhu vanemad oma lapsi panna ei taha. Tallinn ei ole suutnud motiveerida parimaid õpetajaid ja on venitanud eestikeelsele õppele üleminekuga. See kõik on jätnud hariduse kvaliteedile jälje.
Eestikeelsele õppele üleminek Tallinna koolides on tagasipöördumatu protsess, millest me ei tagane!
Tallinnas on hetkel koolide tase väga ebaühtlane. Seame eesmärgiks selle olulise parandamise, läbi koolivõrgu ümberkujundamise ja parima kvalifikatsiooniga õpetajate kaasamise.
Tallinn on oma eelarvest üks väiksemaid juurdemaksjaid õpetajate palkadesse ja seda tuleb suurendada. Tallinnas on võrreldes paljude teiste Eesti piirkondadega palju rohkem õpilasi ja see suurem koormus peaks kajastuma ka õpetajate palkades.
Peame oluliseks vanemate omaosalust, et pakkuda lastele turvalist õpikeskkonda ja maksta õpetajatele motiveerivat palka.
Säilitame Tallinnas lasteaia mõistliku kohatasu.
Viime sarnaselt kooliharidusele ka huvihariduse kogu linnas eestikeelseks.
Julgustame Tallinna koole lisama õppekavadesse rahatarkuse õpet.
Parempoolsed toetavad hariduse juhtimise detsentraliseerimist. Anname rohkem otsustusõigust koolijuhtidele ja kärbime nii linna kui riigi haridusbürokraatide sekkumist igapäevasesse koolijuhtimisse.
Tallinn saab kasvada Euroopa tehnoloogialinnade tippu üksnes tihedas koostöös TalTechiga. Seame eesmärgiks Taltechi kasvu maailma 500 tippülikooli sekka ja Taltechi kiirema rahvusvahelistumine.
Spordime koostöös erasektoriga
Kaasame sporti võimalikult palju erasektorit, et luua uut taristut, ehitada uusi hooneid ja muuta sportimisvõimalused inimeste jaoks võimalikult kättesaadavaks. Lihtsustame uute rajatiste planeerimisprotsessi, et neid saaks erasektori toel kiirelt rajada.
Soosime ja kiirendame uute sportimishoonete rajamist, et erasektor saaks vajalikud rajatised võimalikult kiirelt ja bürokraatiavabalt ehitada.
Rajame Tallinnasse mitmefunktsionaalse suursündmuste jaoks mõeldud kultuuri- ja spordihalli.
Tagame, et kõigil spordialadel ja eraklubidel on võrdsetel alustel ligipääs spordirajatiste kasutamisele.
Algatame koostöös erasektoriga broneerimissüsteemi, et inimesed saaksid linna spordirajatisi igal ajal vabalt kasutada.
Viime lasteaedades taas sisse liikumisõppe.
Sotsiaalteenused olgu vajaduspõhised
Muudame sotsiaalteenused vajaduspõhiseks. Iga teenus ja iga toetus, mida saab inimene, kellel seda tegelikult vaja ei ole, võtab selle ära reaalsetelt abivajajatelt. Seega raha ei lähe probleemi lahendamiseks ja inimesed, kes on reaalselt hädas, jäävad abita.
Teeme sotsiaaltoetuste auditi ja selgitame välja millised toetused on reaalselt vajalikud ja millised on võimalik kaotada.
Lähtume põhimõttest, et kõik sotsiaaltoetused on vajaduspõhised, mitte grupi või vanuserühmapõhised.
Alustame vabatahtliku sotsiaalkaitse väljaarendamist. Teeme ühes piirkonnas, näiteks kesklinnas pilootprojekti, et selgitada projekti mõju ja teostatavus.
Teeme tihedat koostööd erapraksises tegutsevate vaimse tervise töötajatega, et pakkuda linnaelanikele paremaid vaimse tervise teenuseid.
Korrastame Tallinna lastekaitsesüsteemi ja taastame töörahu. Anname töötajatele vajaduspõhist tuge.
Tallinna haigla maja ehituse asemel korrastame ja koondame esmalt tervise- ja juhtimisteenused, et kaotada ebavajalik dubleerimine. Seejärel otsustame, kas uue hiigelhoone järele Lasnamäele on reaalne vajadus.
Noored tuleb linna juhtimise juurde tuua
Noori tuleb linna juhtimisse ja ühiskonnaellu rohkem kaasata, et neil tekiks tervilikum pilt ühiskonnas toimuvast. Nii saavad nad enda jaoks olulistel teemadel kaasa rääkida ja oma seisukohti väljendada.
Viime kokku eraettevõtted ja koolid, et noored saaksid varakult ülevaate enda töö- ja karjäärivõimalustest.
Viime koolidesse targa kodaniku õpetuse, kus kaasame praktikuid, ettevõtjaid, ühiskonnategelasi, poliitikuid ja muude valdkondade inimesi, et anda neile ühiskonna toimimisest võimalikult hea ülevaade tulevaseks eluks.
Kaasame noortevolikogud nõuandjatena linnajuhtimisse, et nad saaksid väljendada oma seisukohti enda jaoks olulistes küsimustes.