Alutaguse

Kohalike maainimeste põhiprobleemiks on kohalikke olusid ja inimesi mitte arvestav riiklik looduskaitsepoliitika, mis võtab peredelt üle eraomandit, sisuliselt tasuta, viib süüdimatult rahvamajandusest välja sajandeid inimkasutuses olnud maatulundusmaid ja inimeste kujundatud maastikke ning ressursse ja toormeid.

Riik sekkub ja piirab põhjendamatult ning põhiseadust rikkudes kodanike põhiõigusi ja vabadusi, andes loodusele ebamääraseid ja ületamatuid õiguseid, seda kohalike maainimeste õiguste, vabaduste ja vajaduste arvelt, kahjustades sellega usaldust riigi vastu.

Samas KOVi enda roll, riigiametnike süsteemses omamaist majandust ja ressursse piiravas tegevuses on olnud abistav. Ei märgata seoseid riigi rahaliste ressursside ja loodusressrsside ning töökohtade vahel ning selles ei saa ainult neid süüdistada, "viga" mõtlemises ja mõtteviisis tuleb valitsusest ja riigikogust. Kuidas muidu saab riiklikult olla seatud eesmärgiks, et Alutaguse loodus peab saama puhata inimtegevusest ja siia peab tekkima korilusest elatuv kogukond. Selliselt kirjeldas Alutaguse valla tulevikku kliimaministeeriumi ekspert ja seda poliitikat jõustab kliimaminister oma ametkonnaga. Idapiirile on tänaseks moodustatud ulatuslikud kaitsealad ja Alutaguse rahvuspark, mida hetkel laiendatakse, kus kaitse-eeskirjadega on inim-ja militaartegevus keelatud. Alutaguse metsamassiivii metsadestt on 99,9% metsadest olnud majandatud ja majandatavad. Tänaseks on hea, kui pooltel maadel mingi inimtegevus on looduskaitsjate poolt lubatud ja alguse sai see juba ammu, alates 2008. aastast.