Süütuse presumptsioon ei ole sônakôlks, vaid demokraatia alusvundament. Viimastel päevadel on Postimehe veergudel ilmunud kaks lugu, mis käsitlevad Tartu linna juhtimise ümber käivat vaidlust ja üht kandidaati ebamäärases „mineviku luukerede“ võtmes — juhtkiri pealkirjaga „32 miljoni dollari mees“ ning lugu „Täistund: Tartu meeriks pürgiv Vahur Kraft ei vabane mineviku luukeredest“, baseerudes Elo Môttuse poolt viljeletavatel
Erakond Parempoolsed pöördus halduskohtusse, et vaidlustada Eesti Rahvusringhäälingu otsus, millega keelati Parempoolsete esindaja osalemine 07.10 saates Valimisstuudio. „Rahvusringhäälingu seadus sätestab selgelt, et poliitilise tasakaalu tagamiseks tuleb kõigile valimistel osalevatele kandidaatidele anda võrdsed võimalused. Valimiskünnist ületava erakonna avalikust väitlusest kõrvale jätmine ja samal ajal ühiskondliku kandepinnata nimekirjade esindajate eetrisse lubamine on seaduse rikkumine ja valijate õiguste
Pärnu on seni pannud rõhku peamiselt hooajalisele majandusmudelile ja spaaturismile, samas ajal teadmistepõhise ettevõtluse potentsiaal jäänud rakendamata. Parempoolsete Pärnu linnapeakandidaadi Kari Maripuu sõnul on aeg võtta suund, mis muudab Pärnu aastaringi elavaks linnaks. „Pärnu ei paku praegu piisavalt teadmispõhiseid töökohti. Kui me ei loo siia tarku töökohti ja tugevat ettevõtluskeskkonda, ei tule siia tööle kõrge
Reformierakonna ja teiste vasakpoolsete parlamendiparteide iha anda kohalikele omavalitsustele üha rohkem kohustusi ja sundida neid nende täitmiseks ise ka makse tõstma lööb valusalt inimeste rahakoti pihta. „Kui seni tegeles maksu kogumisega riik, siis nüüd tahavad erinevat värvi sotsid, kes on võimul olnud, seda muuta – maksude kogumine tehakse aina enam omavalitsuste ülesandeks,“ ütles Parempoolsete aseesimees
Parempoolsed seavad eesmärgiks kujundada Tartust Eesti teadmusmajanduse keskuse, kus sünnivad ja saavad teoks uued ideed – süva- ja infotehnoloogia idufirmadest kuni bio- ja tervisetehnoloogiate ning targa linnakeskkonnani. „Kui tahame, et Tartu elanike elatustase tõuseks hüppeliselt, peame tegema strateegilisi valikuid. Ressursid tuleb koondada haridusse, ettevõtlusse ning teadus- ja arendustegevusse. See on investeering, mis toob pikas plaanis
Parempoolsed esitavad Tallinna arendamiseks selge visiooni: hästi juhitud linn on korras, esteetiline ja liikuvuse vaatest terviklik. Tallinn ei tohi olla juhuslike ideede prooviplats, vaid pealinn, kus teed, taristu ja linnaruum on planeeritud ettevaatavalt ja läbimõeldult. Parempoolsete juhatuse liige ja Mustamäe esinumber Merle Raun rõhutas, et teede ehitus ja remont peavad toimuma kiiresti ning tänavaid ei
Parempoolsete hinnangul on Tallinna suurim arengupidur viimaste linnavalitsuste käe all kuhjunud bürokraatia – aeglane ja arusaamatu asjaajamine. „Tallinn vajab kasvamiseks rohkem talente, ettevõtteid, investeeringuid ja turiste. Meil peab olema julgust lihtsustada asjaajamist, et linn saaks jõukamaks,“ ütles Parempoolsete Haabersti esinumber ja AI-ettevõtja Lembit Loo. Tema sõnul on Tallinnal kõik eeldused saada Euroopa juhtivaks tehnoloogiakeskuseks, kui
Parempoolsete hinnangul on aeg lõpetada Tallinna sulgemine ning anda linn tagasi inimestele. „Suursündmused ja ööelu on linnaelu lahutamatu osa. Toome elu Vanalinna tagasi ja soodustame melu ka teistes linnaosades,“ ütles Parempoolsete juhatuse liige ja Pirita esinumber Marti Aavik. Tema sõnul tähendab see ettevõtjatele paindlikumaid võimalusi ja inimestele vabamat linnaruumi. „Lubame miljööaladel paindlikumalt terrasse ja tänavaruumi
Parempoolsete hinnangul on Reformierakond toonud hüppelise maamaksu tõusuga maksufestivali otse inimeste koju. Rae vald, mida juhib Reformierakonna ainuvõim, on saanud sümboliks, kuidas elanikevaenulikud otsused suurendavad järsult perede maksukoormust. Parempoolsed pööravad Rae valla kodualuse maamaksu tõusu pärast valimisi kindlasti tagasi. „Reformierakonna juhitud Toompea koalitsioon jõustas kohustusliku iga-aastase maamaksu tõusu vahemikus 10–100 protsenti. See tähendab, et omavalitsused
Parempoolsete hinnangul eksitab Reformierakond avalikkust, väites, et 2026. aasta riigieelarve hiigeldefitsiidi põhjustavad kasvavad kaitsekulud. Tegelikult tuleneb defitsiidi hüppeline kasv püsikulude paisutamisest ja valimiste-eelsest häälteostust. „See on puhas vassimine. Kaitsekulud kasvavad küll 845 miljonit eurot, kuid veelgi rohkem, 927 miljonit, kasvavad muud riigi kulud: tulumaksuküüru kaotamine maksab umbes 600 miljonit, pensionide tõus 210 miljonit ja riigitöötajate