Valimisprogramm

PÄRNU KINDLALT PAREMAKS

Erakond Parempoolsed programm kohalike omavalitsuste valimiseks Pärnus

Pärnul on tugevad eeldused olla palju enamat kui vaid suvine kuurortlinn. Meie linnal on kõik võimalused kujuneda aastaringselt elujõuliseks ja ettevõtlikuks keskuseks, kus inimestel on hea elada ning kuhu ettevõtted tahavad investeerida.

Selle saavutamiseks on vaja avatud ja kaasavat juhtimiskultuuri – juhtimist, mis väärtustab kogukonna häid ideid, toetab ettevõtlikkust ja seab keskmesse inimese, mitte bürokraatia. Pärnu areng ei tohiks piirduda igapäevase haldusega, vaid vajab läbimõeldud visiooni: milline on meie linn kümne aasta pärast, milliseid töökohti me loome ja millist elukeskkonda me kujundame?

Meie eesmärk on tuua linna juhtimisse rohkem ettevõtlikku mõtlemist ja tulemustele suunatust. See tähendab linna ressursside targemat kasutamist, koostööd nii kohalike algatuste, kui ka väliste suurinvestoritega. Ettevõtjat tuleb näha partnerina, kellega koos ehitada Pärnu tulevikku. Tugevam majandus ja jõukam kogukond loovad aluse ka parematele avalikele teenustele.

Pärnu ei koosne ainult kesklinnast – meie tugevus peitub ka Paikuse, Audru ja Tõstamaa koosmõjus. Just nende piirkondade mitmekesisus loob tervikliku ja konkurentsivõimelise omavalitsuse, mis on eeskujuks kogu Eestis. Samal ajal on Pärnu koos Pärnumaa teiste valdadega kogu piirkonna majandusarengu vedur, mille mõju ulatub kaugele üle linna piiride.

Me usume, et Pärnu areng sõltub inimeste kaasamisest ja koostööst. Kui loome tingimused, kus aktiivsed pärnakad saavad oma ideid ellu viia, sünnivad uued võimalused nii elanikele kui ettevõtjatele.

Pärnu tulevik vajab visiooni, mis looks tasakaalu, usalduse ja kestlikud lahendused. Kui jagad meie tunnetust, et Pärnu vajab rohkem hoogu ja avatud juhtimist, kutsume sind kaasa mõtlema ja kujundama linna, mis pakub võimalusi kõigile.

Parempoolsed on erakond ettevõtlikule pärnakale – meie jaoks tähendab ettevõtlikkus nii algatusvõimet kui ka inimese isiklikku soovi oma kodukoha jaoks midagi ise ära teha.

1. LINNA JUHTIMINE

VÄLJAKUTSE

Pärnu linna juhtimine on olnud aastaid ühe ja sama poliitilise jõu käes. Koostöös oma liitlasjõududega on kujunenud otsustusprotsessid, mis on liialt suletud ja vähe kaasavad. Pikaajaline valitsemine ilma sisulise konkurentsita on vähendanud värskete ideede esiletõusu ning loonud juhtimiskultuuri, mis ei lähe alati kokku pärnakate ootustega.

Üha enam on näha märke, mida sageli seostatakse pikalt võimul olnud juhtimismudelitega – näiteks liigne enesekindlus otsuste õigsuses, huvide koondumine kitsasse ringi ning ametkonna ja linnavalitsuse rolli hägustumine kodaniku teenijana. See piirab otsustusvõimekust ja vähendab usaldust kohaliku võimu vastu.

Juhtimiskultuuri mõjutab ka personalipoliitika. Kui pädevus ja iseseisev mõtlemine asendatakse lojaalsuse ja kuulekusega, kannatab kogu linna haldussuutlikkus. Kriitikat on pälvinud nii ametnike valikuprotsessid kui ka hankepartnerite määramine – mitmel puhul on tekkinud õigustatud küsimused läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtete järgimise osas.

Volikogu istungid, mis peaksid olema sisulise arutelu ja demokraatliku otsustamise foorum, on sageli taandunud vastandumisele. Samal ajal tunnevad paljud linnaelanikud, et ametkond ei ole partner, kelle poole saab pöörduda usalduse ja kindlustundega.

LAHENDUS

Pärnu vajab uut lähtekohta – juhtimismudelit, mis põhineb läbimõeldud otsustel, inimkesksetel teenustel ja selgel vastutusel. 

• Tugev ja sisuline visioon. Pärnu areng peab põhinema terviklikul, ambitsioonikal ja selgelt sõnastatud suunal. Sellise visiooni kujundamisse soovime kaasata ettevõtjaid, kodanikuühendusi, erialaspetsialiste, noori ja teisi huvigruppe – arvestades nii kohalikke vajadusi kui rahvusvahelist konkurentsiolukorda.
• Avalik teenus, mis vastavad ootustele. Meie eesmärk on kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, mida toetab lihtne ja tõhus haldussüsteem. Toetame ettepanekuid, mis aitavad vähendada bürokraatiat ning lihtsustada linnaga suhtlemist.
• Digitaalne asjaajamine. Suurendada digitaalsete keskkondade kasutust linnaga suhtlemisel, kus lihtsamad menetlustoimingud saaksid toimuda automaatselt ning puudub vajadus pikkade ja keerukate andmevormide täitmiseks. 
• Kompetentsi mitmekesistamine linna ametkonnas. Pärnu linna ametnikud peavad olema motiveeritud, professionaalsed ja erapooletud. Soovime üle vaadata värbamispraktikad, strukturaalsed lahendused ja ülesannete jaotuse. Tugevdame ametnike vastutust töö tulemuste eest, säilitades samas nende õigused ja väärikuse.
• Mõistlik halduskulu ja selge eelarvepoliitika. Leiame, et ametnikkonna suurust tuleks hinnata vastavalt linna vajadustele. Eesmärk on tagada oluline töövõime, mitte luua struktuure struktuuride pärast. Samuti soovime lõpetada ebatõhusad kulutused, sealhulgas vältida ebavajalikke kohtuvaidlusi linnakodanikega.
• Viime sisse muudatused Pärnu Linnavalitsuse arendusosakonnas. Viime sisse muudatused Pärnu Linnavalitsuse arendusosakonnas, seades põhifookusesse ettevõtluse arendamise ja investeeringute kaasamise. Kaasame erasektori konsultante ja tugeva suhtlusvõrgustikuga inimesi, kellel on rahvusvaheliste ettevõtetega läbirääkimise kogemusi. Nii suudame tuua Pärnusse uusi, kõrge lisandväärtusega töökohti ja tagada linna majandusarengu kiirenemise.
• Investeerime tulevikku, mis toetab Pärnu uut visiooni. Pärnu investeeringute strateegia peab lähtuma linna terviklikust arengusuunast – toetades nii ettevõtluskeskkonna kui ka hariduse ja kogukondade arengut teineteist toetava tervikuna. Me ei investeeri ainult taristusse, vaid loome eeldusi, et siin saaks areneda uus majandusmudel, mida kannavad pädevad inimesed ja elujõulised ideed.
• Investeerime haridusse, mis valmistab noored ette kaasaegse töö- ja elukeskkonna jaoks. Investeerime haridusse ja noorte arengusse, mis loob võimaluse asuda peale kooli lõpetamist karjäärirajale, mis tagab noorele huvitava töö ja hea sissetuleku oma kodulinnas. Selle saavutamiseks teeme koostööd eriala ekspertide, ettevõtjate ja haridusasutustega, et siduda õppimine tegelike töö- ja eluoskustega. Iga suuremat investeeringut hindame selle pikaajalise mõju kaudu Pärnu kestlikkusele ja arengule.

2. ROHKEM ETTEVÕTLUST JA TARKU TÖÖKOHTI

VÄLJAKUTSE

Pärnu ettevõtluskeskkonda iseloomustavad mitmed struktuursed kitsaskohad, mis takistavad piirkonna arengupotentsiaali täielikku realiseerimist. Hooajalisus, väike siseturg ja ettevõtete väiksus loovad olukorra, kus paljud ettevõtted jäävad arengus kinni esmastesse kasvufaasidesse. Samuti puudub Pärnus selgelt määratletud suund targa tööstuse või kõrgema lisandväärtusega tegevusalade arendamiseks.

Pärast Covid-kriisi on üle maailma, sh Eestis, laiemalt levinud kaugtöö ja paindlikud töövormid. Selle tulemusel on kasvanud inimeste hulk, kes elavad väljaspool suurlinnu, kuid töötavad rahvusvahelistele tööandjatele – nende seas ka nn diginomaadid ja kahe linna vahel pendeldavad tippspetsialistid.

Pärnu rahulik elukeskkond ja elukvaliteet meelitavad neid inimesi siia elama, kuid linn ei paku neile veel piisavalt sisulisi tööalaseid väljakutseid ega tugevat sotsiaalset töökeskkonda.

Nii jäävad nad tihti töötama kaugelt ja eraldatult – kodukontorist, kohvikust või on sunnitud kulutama aega transpordile, et külastada kolleege suurlinna kontoris. Tulemuseks on kasutamata võimalus: need kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid võiksid panustada Pärnu ettevõtlusesse. Siiski pole Pärnus hetkel piisavalt atraktiivseid tööalaseid väljakutseid, mis võimaldaks selliste inimeste arvu stabiilselt kasvatada. Ilma kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu olemasoluta on keeruline veenda ettevõtteid rajama siia uusi filiaale, kontoreid või arenduskeskusi.

Pärnul on kõik eeldused olla elukeskkonnana atraktiivne, kuid selleks, et majanduslik areng järgmist sammu astuks, on vaja teadlikku suunamist ja koostööd.

LAHENDUS

Mõistame, et linna arengu mootoriks on kohalik ettevõtlus, mitmekülgne teenuste ja toodete pakkumine ning vaba turg.

Võrdne ja toimiv ettevõtluskeskkond

• Kindlustame ühetaolise tegevusvälja kõikidele ettevõtjatele, ilma kellegi soosimise või tõrjumiseta. 
• Vaatame läbi ettevõtlust asjatult piiravad regulatsioonid ning otsime parimaid võimalusi nende lihtsustamiseks. 
• Keskendume ettevõtlussuundadele, mis sobituvad Pärnu ajaloolise ning geograafilise asendi ja rahvusvahelise taristu arengutega – sealhulgas Rail Balticu ümbrusesse kavandatavad äripiirkonnad.

Suunatud arenduste ja investeeringute ligimeelitamine

• Hoiame ja arendame edasi Pärnus juba toimivaid lisandväärtust loovaid klastreid, aidates neil spetsialiseeruda, kasvada ja muutuda rahvusvaheliseks. 
• Asume looma tingimusi suurinvesteeringute Pärnusse toomiseks – olgu see logistika, tehnoloogia või meelelahutuse valdkonnas. 
• Linna ruumilise planeerimise juures arvestame varakult sellega, millised tegevusalad sobivad kuhu – näiteks tootmise, logistikateenuste või teadmuspõhise ettevõtluse puhul.

Targa töö ja teadmuspõhise ettevõtluse toetus

• Loome keskkonda, kus teadmiste- ja digikesksel ettevõtlusel on ruumi areneda. 
• Analüüsime võimalust luua arenduskeskus või tarkade töökohtade linnak koostöös Pärnu haridusasutuste ja investoritega. 
• Pöörame tähelepanu ka kaugtöötajatele ja linnadevahelistele pendelspetsialistidele, et Pärnus oleks rohkem põhjust püsivalt elada ja töötada.

Ettevõtlikkus ja tööjõu järelkasv

• Töötame välja formaadi, mis seob ettevõtjad ja kutsehariduse praktilisel tasandil. 
• Toetame noorte praktikavõimalusi ja ettevõtlusteadlikkust ning loome koostöös haridusasutustega tugeva tööjõu järelkasvu aluse. 
• Loome rahvusvahelise „pehme maandumise“ programmi, mis muudab Pärnu atraktiivseks ka välisinvestoritele ja alustavatele tehnoloogia- ja ringmajandusettevõtetele.

Haldusvõimekus ja süsteemne koostöö

• Loome linnavalitsusse investeeringute juhtimise üksuse, mille ülesanne on tutvustada Pärnut, kui investeeringu sihtkoha, koordineerida investeeringute ettevalmistust ja ettevõtjate teenindust.
• Süvendame koostööd ettevõtlust arendavate organisatsioonidega EIS/SAPA, Forwardspace, Destination Pärnu jt. Loome regulaarse koostööfoorumi ettevõtjate, haridusasutuste ja linna esindajate vahel, et kujundada pikaajaline ja prognoositav ettevõtluspoliitika.

3. KIIRED JA MUGAVAD ÜHENDUSED PÄRNUSSE

VÄLJAKUTSE

Pärnu geograafiline asend – Läänemere ääres, kahe pealinna vahel, Rail Balticu trassil – pakub olulist potentsiaali olla rohkem kui pelgalt suvine sihtkoht. Paraku ei ole ühenduste arendamisel seda positsiooni sihipäraselt rakendatud.

Mereäärse kuurortlinnana võiks Pärnu olla loogiline sihtkoht jõukamatele külalistele ka lennutranspordi kaudu. Tänaseks puuduvad aga kokkulepped hooajaliste või tellimuslendude (charterlennud) korraldamiseks, mis võiksid mitmekesistada turistide voogu või toetada hooajavälist Pärnu külastamist. Seda potentsiaali on püütud algatada, kuid on puudunud süsteemne töö sellekohase nõudluse arendamiseks.

Samuti on kasutamata jäänud võimalus arendada Pärnus välja kaasaegne reisisadam, mis võiks kujuneda regulaarseks sihtkohaks kruiisilaevadele ning pakkuda ühendusi Kuressaare, väikesaarte ja Riiaga. Pärnut on külastanud küll mõni väiksem kruiisilaev, kuid regulaarse Läänemere kruiisisadama tekkimiseks on vajalik teha investeeringud nende vastuvõtmiseks ja ka sisu pakkumiseks saabuvatele külalistele.

Ka Pärnu jõge ei ole seni käsitletud kui toimivat liikumiskoridori. Jõe potentsiaal on seni jäänud sümboolseks, kuigi see võiks olla osa Pärnu ühendusvõrgu mitmekesistamisest.

Üheks kõige olulisemaks igapäevaseks kitsaskohaks on Tallinn–Pärnu maantee, mille mitmetes lõikudes on liikluskoormus juba täna ületanud ohutu ja sujuva liikluse piiri.

Kuigi peagi valmiv raudteeühendus toob uusi võimalusi, jääb maanteetransport ka edaspidi oluliseks tuiksooneks Pärnu ja pealinna vahel. Turvalise ja tõrgeteta maanteekoridori arendamine on otseselt seotud Pärnu atraktiivsuse, logistilise võimekuse ja usaldusväärsusega kui areneva piirkondliku keskuse suhtes.

Kiire ja mitmekesiste valikutega ligipääs on eeldus, et Pärnu oleks tõsiseltvõetav valik nii elamiseks kui töötamiseks, nii konverentsi- kui investeerimissihtkohana.

LAHENDUS

Parempoolsed usuvad, et hästi ühendatud linn on eeldus vabadusele, ettevõtlikkusele ja arengule. Seisame selle eest, et Pärnu oleks igast suunast mugavalt ligipääsetav modernne elukeskkond.

Hooajalised ja tellimuslennud

• Teeme koostööd lennufirmade, sihtkoha turundusorganisatsioonide ja turismisektoriga, et luua tingimused ja stabiilne nõudlus hooajaliste ja tellimuslendude korraldamiseks.
• Fookuses on eelkõige Pärnu positsioneerimine suvise ja hooajavälise sihtkohana külalistele, kes eelistavad kiiret ja otsekohest ühendust.
• Hindame võimalusi koostööks lähiriikide lennujaamade ja piirkondlike lennufirmadega, et suurendada Pärnu rahvusvahelist ligipääsetavust turumõistlikult ja järk-järgult.

Reisisadam ja meretransport

• Algatame võimaluste analüüsi kaasaegse reisisadama ja kruiisiterminali rajamiseks või olemasoleva taristu ajakohastamiseks.
• Eesmärk on kujundada Pärnust atraktiivne sihtkoht kruiisilaevadele ja tagada ühendused teiste Läänemere-äärsete keskustega, sh Kuressaare, väikesaarte ja Riia suunal.
• Toetame initsiatiive, mis võimaldavad siduda meretranspordi kohaliku turismihooaja pikendamise ja teenuste arendamisega.

Jõetransport ja linnasisene liikuvus

• Kaardistame võimalused kasutada Pärnu jõge liikumiskoridorina – nii turismiks, ühistranspordiks kui linnasiseseks ühenduseks.
• Arvestame jõe kasutusvõimalusi ka avaliku ruumi arendamise kontekstis (nt peatused, kaiühendused, liikumisteed) ning teeme koostööd ettevõtjate ja kogukondadega, et tuua jõgi taas aktiivseks osaks linnakeskkonnast.

Tallinn–Pärnu maantee

• Toetame riiklikke otsuseid, mis kiirendaksid Tallinn–Pärnu maantee neljarealiseks arendamist ning liiklusohutuse tõstmist juba lähiaastatel enim koormatud lõikudes.
• Tõstame teema olulisust koostöös teiste omavalitsuste ja ettevõtjatega, rõhutades selle mõju tööealisele liikuvusele, logistikale ja investeeringute ligimeelitamisele.

Sidus transpordivõrk

• Rail Balticu tulek tuleb siduda tervikliku transpordikäsitlusega – selleks tuleb arendada Pärnus ümberistumise võimalusi ja planeerida täiendavat ühistranspordi taristut, mis teenindab ka väiksemaid piirkondi.
• Toetame ühenduste mitmekesistamist: võimalust tulla Pärnusse rongi, bussi, lennuki, laeva või mugava isikliku transpordiga – ning teha seda sujuvalt ja arusaadava logistikaga.

4. TURVALISEM JA LOOGILISEM LINNARUUM

VÄLJAKUTSE

Pärnu tänavavõrk ja liikumisloogika on seoses uue silla rajamisega märkimisväärselt muutunud. See loob uusi liikumisvõimalusi ning ühtlustab liiklust kahel pool silda paiknevate linnaosade vahel. Puudub aga terviklik nägemus sellest, kuidas muutunud liiklusvooge ja transpordikanaleid kasutada linnaruumi arengu huvides. Ilma selge kontseptsioonita võib uus taristu jääda alakasutatuks, samal ajal kui vana sillaga külgnev linnasüda (sh teatri esine ala) vajab ümbermõtestamist nii liikluskorralduse, avaliku ruumi kui liikumismugavuse vaates.

Kui uue silla loomisega on kaasajastatud ja moderniseeritud kesklinna liiklust, siis tervikuna on Pärnu kohalike teede võrk väga ebaühtlases seisus. Mitmed ristmikud on jätkuvalt ohtlikud, paljudes linnaosades puuduvad ohutud kõnniteed, mis vähendavad kaasaegsele linnaruumile omaseid kergliikluse võimalusi. Samas on kasvanud ühiskondlik liikuvus. Jalgsi ja rattaga liikujate osakaal on suurenenud ning pereinimeste ootused turvalisele liiklemisele koolide ja lasteaedade ümbruses on selged. 

Pärnu parkimiskorraldus killustatud ja ei arvesta kõiki elanikke võrdselt. Elektrisõidukid on vabastatud tasudest, kuigi mõju linnakeskkonnale või ruumivajadusele on sama. Linnakodanikud ja külalised maksavad parkimise eest ühe tariifi alusel ja kesklinna ning rannarajooni elanikele rakendub oma kodu ees parkimisele märkimisväärne tariif. Pärnu linn ei ole rahvastustiheduse ega liikluskoormuse poolest veel sellisel tasemel, mis õigustaks laialdast tasulise parkimise süsteemi. Pigem tuleks keskenduda linnaruumi ümberkujundamisele nii, et liikumine oleks sujuv, parkimine selgelt korraldatud ning kohalike ja külastajate huvid tasakaalus.

LAHENDUS

Parempoolsed soovivad kujundada Pärnust kaasaegse sisetranspordiga linna, kus liikumine on loogiline, tänavaruum turvaline ning linlaste ja külaliste huvid tasakaalus.

Liikluskorraldus ja linnasüda

• Töötame välja tervikliku nägemuse uue silla ja sellega seotud muutunud liiklusvoogude kasutamisest linna arenguks. Hindame kesklinna liiklusvoogude uut jagunemist ja vajadusel muudame suunad, tänavakasutused või ühendused loogilisemaks ja ohutumaks ja sujuvamaks.
• Vajadus keskse magistraalina Pikk tänava järele on seoses uue silla avamisega vähenenud ja koos sellega ka liikluskorraldus läbi Keskväljaku. Algatame vana silla ja Endla Teatri esise ala ümberkujundamise projekti, et moderniseerida Vaasa Pargi ümber kulgevaid liiklusvoolusid ja tekitada Pärnus uus võimalik avalik ala ja tõmbekeskus, muutes selle piirkonna elegantseks ja roheliseks linnaväravaks.
• Loome kergliikluse telgede põhised ühendused eri linnaosade vahel, et uus taristu ei jääks pelgalt autoliikluse kanaliks.

Kergliiklus ja liiklusohutus

• Kaardistame ja muudame ohutumaks enim riske põhjustavad ristmikud.
• Renoveerime kesklinna piirkonnas amortiseerunud kõnniteed ja kaardistame magalarajoonides kõige olulisemad kergliiklusvood, et luua nendele turvalised uued kergliiklusteed.
• Muudame kitsad tänavad vajadusel ühesuunaliseks, et tagada ohutus ja ruum kõigile liiklejatele.
• Alandame lubatud piirkiirust koolide ja lasteaedade ümbruses ning paigaldame vilkuvad ülekäigurajad.
• Kohandame pealesõidud ja kõnniteede üleminekud, et need oleksid lapsevankriga, ratastoolis või rattaga inimestele mugavad.

Parkimiskorraldus

• Vabastame Pärnusse sisse kirjutatud elanikud oma kodutänaval parkimistasust.
• Kehtestame kõikidele sõidukitüüpidele (sh elektriautod) ühtse ja läbipaistva parkimiskorra.
• Parkimine linna külalistele on tipphooajal tasuline, kuid parkimise markeeringud ja parkimise eest tasumine peab olema digiriigile omaselt selge ja kasutajasõbralik ning tariif madalam.
• Kaardistame kesk- ja rannalinna parkimisvajadused ning loome uued hajutatud parkimisvõimalused linnaserva, et leevendada survet ajaloolises kesklinnas (nt Rääma piirkonda parkimisriba rajamine).

5. HEA HARIDUS IGALE PÄRNU NOORELE

Parempoolsed usuvad, et igal lapsel peab olema võimalus omandada Pärnus maailmatasemel haridus.

VÄLJAKUTSE

Kui Pärnu algkoolide võrgustik toetab üldjuhul kodulähedast kooliteed ja seeläbi mugavat elukorraldust ka perekondadele, siis seoses koolivõrgu reformi ja riigigümnaasiumite põhimõttele üleminekuga on viimastel aastatel osutunud probleemiks keskhariduse kohtade arv põhikooli lõpetajatele.

Õpetajate järelkasv ja motiveeritus on tõsine mure ka Pärnus. Kui koolivõrk on liiga hajutatud, jääb õpetajaskond õhukeseks ja töötingimused ebastabiilseks. Mitmed koolid on sisekliima mõttes keerulised töökohad, mistõttu noored õpetajad ei jää pidama. Koolijuhi ja õpetajate vahel puudub sageli sisuline partnerlus, ning koolipidajal puuduvad paindlikud vahendid töötasude ja meeskonnakultuuri kujundamiseks.

Hariduse kvaliteet sõltub ühtlasi õppevaradest ja keskkonnast. Täna ei ole kõikides Pärnu koolides võrdset ligipääsu kaasaegsele õpikeskkonnale ja digivõimalustele. See süvendab ebavõrdsust ja ebaühtlust Pärnu laste ja noorte haridusteel.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž on heaks näiteks sellest, et ka Pärnus on võimalik pakkuda kvaliteetset ja spetsialiseeritud kõrgharidust. Ometi on erialade valikuvõimalused piiratud ning enamik noori on sunnitud jätkama oma õpiteed Tallinnas ja Tartus. See vähendab noorte sidet oma kodulinnaga, ahendab haritud tööjõu järelkasvu ning raskendab ettevõtluse ja avalike teenuste arengut.

Arusaadavalt ei ole Pärnus otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud laiapõhjalise kõrghariduse korraldamine, kuid on täiesti realistlik luua tugevaid praktikavõimalusi kõrgkoolide lõpuastme tudengitele. Praktikabaasi arendamine Pärnus looks tugeva ja sisulise sideme Pärnu ja tegusate, kõrgelt haritud noorte vahel. Just selliste võimaluste olemasolu suurendab tõenäosust, et nad pöörduvad siia tagasi või rajavad oma elu siia kohe pärast õpingute lõppu.

Kutsehariduses on Pärnu Kutsehariduskeskuse näos eeskujulik ja kaasaegne haridusasutus, kuid erialade valik vajab kaasajastamist ja peab käima käsikäes Pärnusse tehtavate investeeringutega. Kutseharidus peaks lähtuma konkreetsete ettevõtete tellimusest ja olema väljaõppekeskuseks spetsialiseeritud tööjõu arendamises.

LAHENDUS

Maailmatasemel haridus on Eesti edulugu ja visiitkaart. Parempoolsete hinnangul tuleb selle eduloo jätkamiseks kokku leppida, et koolivõrgu planeerimisel lähtume vaid ühest – anda meie lastele maailma parim haridus.

Algharidus: kodulähedus ja kogukonnakeskus

• Tagame kodulähedase hariduse esimestes kooliastmetes, et toetada laste heaolu ja perede igapäevast toimetulekut.
• Toetame väikekoolide rolli kogukonna keskpunktina ning säilitame need seni, kuni see on hariduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud.
• Investeerime algastme õpetajate motivatsiooni ja järelkasvu, et hoida hariduse kvaliteeti ka väiksemates piirkondades.

Põhi- ja keskharidus: kvaliteet koondatud tugevusse

• Konsolideerime koolivõrku alates 7. klassist, et tagada ligipääs laiemale valikainete spektrile, tugevale tugisüsteemile ja motiveeritud õpetajatele.
• Annab võimaluse hoida õpetajate koormus mõistlik ja tagada püsivad töökohad konkurentsivõimelise palgaga.
• Ühtlustame koolide ligipääsu kaasaegsetele digivahenditele ja õppevaradele huvitava ja kaasava koolitunni läbiviimiseks.
• Toetame investeeringuid energiatõhusatesse ja kaasaegsetesse koolihoonetesse, sealhulgas nutikate õppeklasside arendusse.
• Loome vajalikud lahendused, et iga õppekohustusega Pärnu linna noor leiaks võimetekohase ja tema edasiste plaanidega sobiva koolikoha.
• Suurendame koolijuhtide otsustusõigust töötasude määramisel ja meeskondade kujundamisel, et tagada juhtimise kvaliteet ja sisekliima tugevus.

Kutseharidus: tulevikuoskus Pärnust

• Tugevdame koostööd Pärnu ettevõtjate ja investeerimisprojektidega, et viia kutsehariduse erialavalik vastavusse kohalike tööandjate vajadustega.
• Toome Pärnusse kaasaegse tarkvaraarenduse õppeprogrammi „Kood/Jõhvi“ eeskujul. Eesmärk on kujundada Pärnust atraktiivne keskus digitaalsele oskustööle.
• Loome spetsialiseeritud väljaõppekeskusi, mis toetavad targa tööstuse arengut ning toovad Pärnusse kvalifitseeritud tööjõudu.

Kõrgharidus: praktikapõhine ja siduv

• Laiendame Tartu Ülikooli Pärnu kolledži võimalusi ning loome koos teiste kõrgkoolidega interdistsiplinaarseid õppekavasid, mis haakuvad piirkondlike vajadustega (nt turism, sotsiaaltöö, IT, logistika).
• Julgustame ja toetame ettevõtteid looma Pärnusse tugevaid praktikabaase erinevate kõrgkoolide erialade lõpuastme tudengitele, mis toob Pärnusse õigel hetkel tagasi vajaliku hulga siit õpinguteks lahkunud noori.

Noorte toetamine ja innustamine

• Pöörame oluliselt enam tähelepanu Pärnu noortele, luues tingimused noorte omaalgatuste toetamiseks.
• Aitame luua paremat ühendust ettevõtjate ja hooajalisi tööampse teha soovivate noorte vahel.
• Aitame kaasa noorte kvaliteetse vabaaja veetmise võimaluste mitmekesisuse tekkele, soodustades huvihariduse võimaluste laiendamist koostöös erasektoriga.
• Loome koostöö koolide õpilasesindustega, et parandada noorte vajaduste märkamist ja rahulolu suurenemist koolielus.
• Suurendada koostööd erinevate ametkondade, sh kohalike omavalitsuste vahel, et ennetada alaealiste õigusrikkumisi. Tagame erinevate programmide stabiilse rahastuse, et aidata seadusega vastuollu läinud noori.

6. PUHAS JA KORRAS KODUKOHT

VÄLJAKUTSE

Pärnu linna tööstus- ja elurajoonide vahelised piirid on kohati hajusad, mistõttu avalduvad liikluse ja tootmisega seotud mõjud vahetult lasteasutustele ja rekreatsioonialadele (nt Liblika lasteaed Nordic Fibre kõrval, Jaansoni rada, Rääma kooli ümbrus). Kuigi mõjud ei pruugi ületada ametlikke piirmäärasid, on selgelt tunnetatav igapäevane häiring, eriti laste tervise kontekstis.

Jäätmekäitluse korraldus on killustatud, raskesti mõistetav ning paljude elanike jaoks ebamugav. Probleemiks on näiteks vähene võimalus anda kodu lähedal ära väiksemat elektroonikat, sagedasti muutuvad tühjendusgraafikud või ebaloogiline sorteerimisloogika. 

Jäätmemajanduse halduslik killustatus ja suutmatus luua loogilisi kogumispunkte ja -harjumusi mõjutab inimeste valmisolekut sorteerida või jäätmeid õigesti käsitleda.

Avaliku ruumi heakord sõltub tugevalt eraomanike, korteriühistute ja linnavalitsuse koostööst – ent see koostöö on tihti puudulik, eriti nn hallidel aladel (nt kinnistuäärne mururiba, lahtised prügikonteinerid, parkimisalad jms).

LAHENDUS

Tööstuspiirkondade mõju vähendamine elupiirkondadele ja puhkealadele

• Selgitame välja tiheda liikluse ja tootmise vahetus läheduses paiknevad lasteasutused ning töötame välja eraldi standardid ja seiremehhanismid, mis tagavad, et tervist mõjutavad mõjud jäävad madalaks ka pikaajalise kokkupuute korral. Käivitame pilootprogrammi keskkonnamõjude jälgimiseks, et otsused baseeruksid andmetel, mitte oletustel.
• Seame prioriteediks puhkealade (nt Jaansoni rada) ja haridusasutuste ümbruse kaitse liigse müra, tolmu ja liikluse eest, töötades välja liiklusvoogude hajutamise või ümber suunamise lahendusi.
• Planeerimisel ja lubade andmisel lähtume põhimõttest, et tootmine ja elupiirkonnad peavad olema kavandatud nii, et tootmisest ei tekiks märkimisväärseid probleeme lähedalasuvale elukeskkonnale. Samas loome võimalused, et tootmises töötavad inimesed saaksid käia tööl kodu lähedal, kulutamata liigselt aega ega raha transpordile.
• Toetame selliste ettevõtete ümberpaiknemist Pärnu kaasaegsetesse tööstusparkidesse.

Jäätmekäitluse korraldamine

• Kaasajastame jäätmekorralduse süsteemi, luues koostöös kaubandusettevõtetega linnaosadesse kogumispunktid väikeelektroonika, patareide ja muude kodumajapidamise spetsiifiliste jäätmete korjeks.
• Informeerime kodanikke süsteemselt jäätmekäitluse põhimõtetest ning veendume, et see oleks loogiline.
• Töötame välja loogilise sorteerimis- ja kogumissüsteemi koos paindlike lahendustega hoonestustiheduse järgi (nt eramajad vs kortermajad).

Avaliku ruumi heakord

• Koostöös korteriühistutega kaardistame linnas hallid alad (kinnistuäärsed mururibad, vabalt ligipääsetavad prügikonteinerid, määramata parkimisalad) ning loome neile selge haldusliku vastutuse ja hoolduspõhimõtted.
• Toetame korteriühistuid ja kogukondi heakorra hoidmises, pakkudes rahalist või korralduslikku tuge, sealhulgas kaasrahastust väiksemate haljastus- ja korrastustööde elluviimiseks.
• Täiustame heakorraeeskirjade rakendamist nii, et need oleksid ühtlased, läbipaistvad ja proportsionaalsed – vältides valikulist järelevalvet ja ülepingutatud nõudeid.
• Tunnustame ja toetame eraomanikke, kes korrastavad oma kinnistuga külgnevat avalikku ruumi – nt parkimisalasid või haljasribasid –, kuid ei käsitle neid automaatselt „avaliku hüvena“, ilma õiglast kompensatsiooni pakkumata.
• Panustame Pärnu Kesklinna ja Ranna piirkonna haljastusse, tagades, et Pärnu turismimagnetiks olevad piirkonnad oleksid laitmatus korras ning tagaksid linna korduvkülastuse.
• Rakendame linna heakorraeeskirjad järjepidevalt ja läbipaistvalt, andes selged signaalid, millised ootused on kogukonna kõigile liikmetele.

7. AITAME NEID, KES TÕESTI ABI VAJAVAD

Sotsiaalvaldkonna suurimaks väljakutseks ei ole pelgalt rahapuudus, vaid oskus ja julgus teha valikuid. Kõigile kõike pakkuda pole võimalik – abi peab jõudma nendeni, kes seda tegelikult vajavad ja on valmis ise ka panustama. Toetustest ei tohi saada mugavustsoon, mis hoiab inimesi passiivsuses.

VÄLJAKUTSE

Sotsiaaltoetuste määramisel on sageli jäänud tahaplaanile inimese tegeliku võimekuse hindamine. On mugavam jääda toetustele lootma kui astuda samme iseseisvuse suunas. Sotsiaaltoetuste süsteem peab motiveerima inimesi leidma viise, kuidas oma eluga edasi liikuda, mitte soodustama sõltuvust.

Rehabilitatsioon ja tööellu naasmine peaks olema sotsiaalsüsteemi prioriteet. Elus ebaõnnestunud ja seejärel heitunud inimesi on kahjuks palju, mistõttu on kõige olulisem taastada tunne, et minus on veel midagi, mida ühiskonnale anda. Vähenenud töövõimega inimeste jaoks saab linn pakkuda jõukohast rakendust, ümberõpet ja tuge, et ka need inimesed saaksid taas olla aktiivsed osalised ühiskonnas.

Pärnu on vaid osaliselt kasutanud oma potentsiaali hõbemajanduses. Pärnus võiks olla märkimisväärselt rohkem kaasaegseid üldhoolekande- ja päevakeskuseid, samuti süsteemne ja kättesaadav koduhooldusteenus. Arvestades meie kuurordilinna eeliseid, on see kasutamata võimalus nii pärnakatele kui linnale laiemalt.

Suurtel peredel on keeruline ühildada tööelu ja pereelu, eriti kui puuduvad paindlikud lahendused. Riigi toetused üksi ei taga lastele piisavat võimalust arenguks. Toetuste jagamisel tuleb aga sündimuse suurendamise eesmärgi kõrval pöörata fookus tänastele lastel – oluline on tagada, et igal lapsel oleks võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja arenguvõimalustele.

Linna abi- ja toetussüsteemi koormust kasvatab otseselt ka elustiiliga seotud abivajadus. Füüsilise ja vaimse tervise hoidmine pikendab tervelt elatud aastate hulka ning vähendab inimeste sõltuvust sotsiaalteenustest. Kui inimesed jäävad passiivseks või tõrjutuks, suureneb vajadus sotsiaalabi järele. Linnal lasub selge vastutus kujundada keskkond, mis toetab oma kodanike füüsilist ja vaimset aktiivsust kogu elukaare vältel – et vähem inimesi jääks elu hammasrataste vahele.

LAHENDUS

Pärnu sotsiaalsüsteemi ei tohi käsitleda pelgalt kuluka kohustusena, vaid kui võimalust tugevdada inimeste osalust ühiskonnas ja võimet ise toime tulla. Igal sammul tuleb otsida lahendusi, mis aitavad inimestel töötada, panustada ja väärikalt elada. Samal ajal peab Pärnu sihikindlalt arendama ka hõbemajandust – valdkonda, mis loob uusi teenuseid, töökohti ja rahvusvahelise potentsiaaliga võimalusi linnale tervikuna.

Sihitud abi ja selged valikud

• Sotsiaaltoetused peavad olema sihitud ja vajaduspõhised – sotsiaaltoetuse määramine peab olema viimane meede.
• Toetuste süsteem peab eelkõige toetama inimese iseseisvat toimetulekut – enne sotsiaaltoetuse määramist tuleb teha kõik, et leida võimalusi inimese ühiskonda kaasamiseks, olgu selleks rehabilitatsioon, töövõimalus või ettevõtlik algatus. Alles siis, kui need teed on ammendatud, saab kaaluda toetuse maksmist.
• Omavalitsusel peab olema õigus ja võimekus pakkuda personaalseid lahendusi, mitte jagada toetusi laia skeemi alusel.

Tagasi tööellu ja ühiskonda

• Kaasates Pärnu haridusasutusi ja ettevõtteid, luua programmid, mis pakuvad vähenenud töövõimega inimestele ümberõpet, tööharjutust ja jõukohast rakendust.
• Koostöös Sotsiaalministeeriumiga edendada töötoetuse lahendusi, mis aitavad taastada inimese eneseusu ja seotuse ühiskonnaga.
• Siduda abivajaduse hindamine rehabilitatsiooni ja aktiveerimisega, mitte ainult toetuste määramisega.

Peresõbralik linn kogu elukaare vältel

• Arendada Pärnut kui Eesti juhtivat hõbemajanduse keskust, kus väärikas vananemine, kaasaegsed sotsiaalteenused ja kvaliteetne elukeskkond moodustavad terviku. Koostöös Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga tuleb kujundada linnast sotsiaalteenuste juhtimise ja metoodilise arenduse kompetentsikeskus. Nii võib Pärnust kujuneda ihaldatud sihtkoht hilise elukaare veetmiseks ka lähiriikide eakatele, pakkudes tipptasemel teenuseid ning võrratut rohelist ja rahulikku elukeskkonda.
• Seada prioriteediks koduhoolduse ja tugiteenuste võrgustiku arendus, mis võimaldab abivajajat toetada tema koduses keskkonnas nii, et töövõimelised pereliikmed ei peaks loobuma töötamisest ega sissetulekust. See aitab tagada hooldusvajadusega inimese heaolu ning samal ajal võimaldab pereliikmel panustada ühiskonda ja hoida oma pere majanduslikku iseseisvust.
• Luua peresõbralikud töötingimused ja tugisüsteemid, mis aitavad paljulapseliste perede vanematel ühildada töö- ja pereelu.
• Tagada suurperede lastele soodsam juurdepääs koolitoidule ja huviharidusele, vajadusel ka muud sihitud toetused.
• Hoida toetuste andmisel tasakaalu: toetused ei tohi olla motivaator, vaid võimaldaja – eesmärk on anda lastele ja peredele paremad stardivõimalused, mitte luua sõltuvust.

8. AKTIIVNE JA KULTUURNE PÄRNU

VÄLJAKUTSE

Pärnus on tugevad eeldused sportliku eluviisi arenguks, kuid neid ei ole suudetud sihipäraselt rakendada. Linnas puuduvad mitmed olulised rajatised – näiteks sisejäähall –, mis piirab nii laste kui harrastajate sportimisvõimalusi. See takistab ka uute spordialade arengut, nagu iluuisutamine ja jäähoki. Lisaks jääb Pärnul seetõttu kasutamata võimalus pakkuda linnakodanikele ja külalistele mitmekesist vaba aja veetmise võimalust aastaringselt.

Audru ringraja näol on juba täna tegemist Baltikumi kontekstis unikaalse kompleksiga, mille arengule saab linn täiendavalt kaasa aidata. Ringrada ja selle ümbrus võiks areneda laiemaks aastaringseks autospordikeskuseks: kardikompleks koos hobikardihalliga, rallikrossirada, mida saaks kasutada ka talvetingimustes, ning libedasõidu- ja operatiivsõidukite koolituskeskus sarnaselt LaitseRallyPark'ile. Pärnus on olemas potentsiaal rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamiseks, mille analoogseks näiteks on Rally Estonia kogemus Lõuna-Eestis. Selliste sündmuste Eestisse toomiseks on aga vaja märkimisväärset panust Pärnu linnalt

Linna populaarseim liikumisala – Jaansoni terviserada – vajab edasiarendust. Inimesed kurdavad istepinkide, varjualuste, laste mänguväljakute ja muude väikeste, ent oluliste taristu elementide puuduse üle.  Kuigi liikumisharjumus Pärnus kasvab, ei tule avalik ruum sellele piisavalt järele.

Pärnu kultuurielu on tugev traditsioonides, kuid linnal puudub selge ja sihipärane visioon, kuidas kujundada kesklinna piirkonnast nüüdisaegne ja elav kultuuri- ning meelelahutuskeskkond. Kahe silla vaheline ala – linna loogiline keskpunkt – on killustunud ja juhuslikult arenenud. Hea algus omanäoliste kohvikute ja söögikohtadega on küll olemas, ent linna poolne initsiatiiv sidusa kultuurikvartali loomiseks on puudulik.

Autoremonditöökojad ja teised tööstusliku taustaga hooned domineerivad piirkonnas, kus võiksid olla galeriid, väikeärid, restoranid ja sündmused. Avalik ruum ei toeta seal täna ei kogukondlikku kooskäimist ega suuremahuliste kultuuri- ja vaba aja sündmuste korraldamist. Sellest piirkonnast võiks edaspidi kujuneda meie enda analoog Tallinna Telliskivi kvartalile või Tartu Aparaaditehase piirkonnale.

Suurkontsertide paigutamine randa või rannaparki on olnud kompromiss, kuid ei vasta enam tänapäevastele ootustele. Rannapargi ligipääsetavus, logistika ja infrastruktuur ei toeta suure külastajate mahuga sündmusi ega võimalda piirkonnas piisavat lisaväärtuse loomist kohalikule ettevõtlusele. Pärnu Rannapargis korraldatavad suurüritused kahjustavad Pärnu rannaparkide roheala ning korralduspaikade võime kanda mitmeid suurüritusi on füüsiliselt piiratud. Samal ajal jääb kesklinn – mille potentsiaal on olla nii ühendav ruum kui Pärnu süda – alakasutatuks.

Pärnule omane kultuuri- ja elustiililine mitmekesisus vajab tugevamat ruumilist väljendust. Selle asemel, et kultuuri toetada üksikute objektide kaudu, on vaja teadlikult kujundada terviklik keskkond, mis tõmbab inimesi kokku, loob võimalusi ja tugevdab linna identiteeti.

LAHENDUS

Sport

• Rajada Pärnusse jäähall, mis looks eeldused iluuisutamise, jäähoki ja harrastusuisutamise arenguks ning pakuks aastaringset vaba aja veetmise võimalust peredele ja külalistele.
• Toetada Audru ringraja arendamist kui Baltikumi kontekstis ainulaadset sporditaristut, mis hõlmaks kardikeskust, hobikardihalli, rallikrossirada ja libedasõidu- ning operatiivsõidu koolituse keskust. Luua tingimused rahvusvaheliste autospordi- ja motosündmuste korraldamiseks, toetudes Rally Estonia edule ja Pärnu kui kuurortlinna kuvandile.
• Kaasajastada Jaansoni terviserada: lisada istepingid, mänguväljakud, varjualused ja välijõusaalid, mis täiustaks juba loodud taristut ja muudaks selle mitmekesiselt kasutatavaks kõikidele vanuserühmadele.
• Arendada Pärnu rannapargis, kunagise lõbustuspargi territooriumile välja täiendavad sportimis- ja ajaveetmise võimalused (nt. taevapark/ronimisala, välijõusaal).
• Siduda sporditaristu arendamine aktiivse eluviisi propageerimisega koolides ja kogukondades.

Meelelahutus

• Tuua suurkontsertide korraldamise raskuskese rannast kesklinna – kahe silla vahelisele alale –, kus olemasolev infrastruktuur võimaldab paremat ligipääsetavust ja suuremat linnaelulist lisandväärtust.
• Kujundada kesklinna piirkonnast kaasaegne meelelahutuskvartal, kuhu koonduvad sündmused, restoranid, kohvikud ja galeriid – Pärnu oma „Telliskivi“ või „Aparaaditehas“.
• Planeerida avalik ruum suurüritusi toetavalt: piisavalt avarust, tehnilisi ühendusi, liikumisteid ja rahvamasside haldamise loogikat, mis looks eelise nii kohalikele kui rahvusvahelistele korraldajatele.
• Asetada rõhk piirkonna terviklikule ümberkujundamisele, mitte ainult üksikute objektide rajamisele.

Kultuur

• Kujundada kahe silla vaheline piirkond Pärnu kultuurikvartaliks, kus toetatakse loovettevõtlust, ruumikasutust ja pidevat kultuurilist elavust.
• Kaasata kultuurivaldkonna arengusse kohalikud ettevõtjad, haridusasutused ja kogukonna eestvedajad, et luua elav, mitte pelgalt institutsionaalne kultuuriruum.
• Suunata senine objektikeskne kultuuripoliitika ruumilisele lähenemisele, kus väärtus luuakse läbi koosmõju: sündmused, avalik ruum, toitlustus ja teenused ühtse linnakogemuse osana.
• Tõsta Pärnu esile loomemajanduse keskusena Lääne-Eestis, pakkudes soodsaid tingimusi kultuuri- ja loominguliste ettevõtete tekkele ning kasvule.
• Hinnata võimalust Pärnu Kunstide Koolile kaasaegse õpikeskkonna loomiseks endise leivatehase territooriumile.

Turismihooaja pikendamine ja kvaliteetturismi edendamine

• Toetame ettevõtteid, kes on valmis rajama uusi, aastaringselt toimivaid, majutusasutusi Pärnusse, mis võimaldavad korraldada kõrgetasemelisi konverentse, äriüritusi ja spordivõistlusi ka väljaspool suvehooaega. Eesmärk on pikendada turismihooaega ning tugevdada Pärnu rolli Läänemere piirkonna kuurort- ja konverentsilinnana.
• Loome kaasaegsed matkaautode parklad, mis suurendavad majutusvõimekust suurürituste ajal ning pakuvad Pärnu külastajatele erineva hinnaklassi majutusvõimalusi aastaringselt.
• Käivitame hooajalise reisisaatjaga turismibussi liini, mis ühendab Pärnu kesklinna Rannatee sihtkohtadega (Häädemeeste, Tahkuranna, Tõstamaa jt), soodustades Suur-Pärnu piirkonna ühtlasemat arengut ja turismitulu laiemat jaotumist.

9. KODANIKUKAITSE

VÄLJAKUTSE

Pärnu ei ole täna valmis kriisideks, mis võivad tuleneda nii looduskatastroofidest, suurõnnetustest kui ka võimalikust sõjalisest konfliktist. Hädaolukorra plaanid on valdavalt formaalsed ja elanikkonna teadlikkus käitumisjuhistest madal. Pärnu elanikes on tugev kogukonnatunne, kuid ilma süsteemse käitumisjuhiseta ei ole kriisikäitumine kontrollitav ja elanikkond on hädas. 

Kriitilise taristu (vesi, elekter, side) haavatavus ja varjumiskohtade ebapiisavus võivad halvimal juhul seada ohtu inimelud.

Riiklikul tasandil on kodanikukaitsega seotud investeeringud suures osas suunatud välismaisele kaitsetööstusele, mille tulemusena läheb märkimisväärne osa Eesti maksurahast riigist välja. See tagab küll elementaarse kaitsevajaduseks vajaliku varustuse, kuid kahjustab samal ajal Eesti majanduslikku iseseisvust ja viib väliskaubanduse bilansi aastateks tasakaalust välja. Samal ajal jääb kasutamata võimalus tugevdada siseriiklikku kaitsevõimekust ja tööstusbaasi. 

On selge, et sõja olukorras ei ole tänastest hangetest piisav ja kõik täna hangitav ei ole reaalses konfliktis efektiivselt kasutatav. Näeme täna Ukraina kogemusel, kuidas iga kuuga muutub sõjapidamise viis, tulevad kasutusele uued ründe- ja kaitserelvad ning muutuvad sõjaväelised doktriinid. Selle asemel, et soetada täna ladudesse relvastust, mille „parim enne“ on konflikti korral möödunud oleks Pärnu kui võimaliku tagala linn suurepärane asukoht kaitsetööstuse võimekuste arendamiseks – asukoht toetab logistikat nii põhja, lõuna, lääne kui ka sise-Eesti suunal.

LAHENDUS

Kriisivalmiduse tõstmine ja kodanikukaitse korraldus

• Koostame ja testime uued kriisiplaanid koostöös linnaasutuste, päästeameti ja kogukondadega, tagades, et need ei jää formaalsuseks, vaid on arusaadavad ja kasutatavad kõigile elanikele.
• Tõstame elanikkonna teadlikkust läbi regulaarsete kriisiharjutuste ja koolituste ning linna infokanalites jagatavate „Kuidas käituda kriisis?“ juhiste. Igas linnaosas luuakse kriisikeskused, mis toimivad kriisiolukorras lokaalsete juhtimiskeskustena.
• Tõstame hübriidohtudega võitlemise võimekust, seades eesmärgiks, et linna hallatavad infokande võrgud ja inimeste andmed on kaitstud igas olukorras. Määrame digikaitse valdkonnale selge mandaadiga juhi ja suuname sinna osa IT investeeringutest.
• Kaardistame varjumisvõimalused ning viime need miinimumvalmidusse: linna koolide keldrid, spordisaalide alused, suuremad keldripinnad, mis suudaksid pakkuda kaitset ja esmaseid tingimusi varjumiseks.
• Arendame kriitilise taristu taluvust: toetame investeeringuid tagavaraenergia lahendustesse (nt koolidesse, sotsiaalhoonetesse), alternatiivsetesse sidekanalitesse ja hädaabivarustusse.
• Loome kodanikukaitse võrgustiku, mis ühendab korteriühistud, külaseltsid ja vabatahtlikud ning võimaldab info kiiret liikumist ja kohaliku abi korraldamist kriisiolukorras.

Linnaruumi arendamine kriisivalmiduse toetamiseks

• Esitame ideekavandi Vaasa pargi alla rajatavast maa-alusest parklast, mis vabastaks Akadeemia tee äärse ning Keskväljaku autoliiklusest, looks moodsad parkimistingimused (ka pikaajaliseks parkimiseks linna külalistele) ja toimiks ühtlasi ka tsiviilkaitse varjumiskohana, kuhu juurde integreeritakse laoruumid generaatorite ja esmatarbe hoiustamiseks ning mida on kriisiolukorras võimalik kiirelt muuta turvaliseks koordinatsioonikeskuseks.
• Ühendame arhitektuurse kvaliteedi ja julgeolekuvalmiduse, luues tuleviku Pärnu kesklinna, mis on ka kriisiolukorras toimiv.
• Ehitame uut taristut teadlikult nii, et see toetaks nii tavaelu kui kriisivajadusi – olgu selleks kaugküttekatlad, sidejaamad, või ühistranspordisõlmed.
• Kehtestame varjendite ehitamise kohustuse uutele kortermajadele ning toetame korteriühistuid keldrite muutmisel varjumiskohtadeks.

Kaitsetööstuse arendamine

• Asutame kaitsetööstuspargi Pärnu lähistele, kuhu kohalik omavalitsus koos Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliiduga suunab investeeringuid.
• Eesmärk on tuua elektroonilise sõjapidamise ja varustuse tootmine, simulaatorid, treeningkeskused ühe hajutatud asukohana Pärnusse. See tagab nii majandusliku kui strateegilise iseseisvuse, loob uusi töökohti ning tugevdab Pärnu rolli Eesti kaitsevõime tugilinnana.
• Toetame Saugamõisa aladele kaitseväe taristu loomist , pöörates tähelepanu suuremale kogukonna kaasatusele ning töötame koostöös kohalike omavalitsustega välja kompensatsioonimeetmed.
• Kohaliku kaitsetööstuse arendamine annab võimaluse luua kõrge lisandväärtusega töökohti, suurendada piirkonna tööhõivet ja viia tasakaalu imporditava ja eksporditava kaitsetööstuse toodangu mahud.
• Toome sisse vajalikud õppekavad Pärnu Kutsehariduskeskuses, mis toetavad kaitsetööstuse vajadustele vajalike oskustööliste koolitamist Pärnus kohapeal.

Kõige olulisem on aga hoida Pärnus eesti keelt ja meelt. Parempoolsete hinnangul on meie riigi turvalisuse ja ühtekuuluvuse seisukohalt oluline tagada, et Pärnu kooliharidus oleks läbivalt eestikeelne ning avalikus ruumis on kasutusel vaid meie emakeel.